JAHUTUSVEDELIK VS VESI

Ammu on möödas need ajad, kui jahutusvedelikuna kasutati vett. Kuigi vesi on ka tänapäeval jahutusvedelikuna kasutatav ja igaühele lihtsasti ning odavalt kättesaadav, siis on teatud põhjused, miks on tungivalt soovituslik spetsiaalseid jahutusvedelikke kasutada.

Miks on veest loobutud?

  • Keemispunkt liiga madal (100 °C)
  • Hangumistäpp liiga kõrge (0 °C)
  • Ei kaitse kavitatsiooni eest
  • Väga korrodeeruv
  • Vahustuv
  • Võivad tekkida veepumba tihendi vigastused
  • Tekivad kuumade pindade sadestised (katlakivi)
  • Tänapäeva jahutusvedelikele esitavad mootoritootjad kõrgeid nõudeid, millele vesi ei vasta.

 Jahutusvedelik peab olema:

  • Hea soojusmahtuvuse ja –juhtivusega;
  • Kõrge keemispunktiga, madala aurustuvusega;
  • Ei tohi tekitada korrosiooni ega kahjustada plast- ja kummidetaile;
  • Madala külmumispunktiga;
  • Hea kavitatsioonikindlusega – eriti märghülssidega (wet liners) raskkoormatud diiselmootorites;
  • Väikese vahustuvusega;
  • Ei tohi tekitada katlakivi.

Jahutusvedelike valmistamisel kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid. Nendeks on traditsiooniline mineraal-, ehk anorgaaniline tehnoloogia (“Tosool”), orgaaniliste hapete tehnoloogia ning kombinatsioonid neist kahest tehnoloogiast.

Anorgaanilise tehnoloogia puhul tekitatakse metalli pinnale ühtne kaitsekiht. See toode ei sobi alumiinium mootoriplokkidele. Lisaks tekib palju sadestisi ja kavitatsioonioht on suur. Vahetusvälp on ainult 1-2 aastat.

Orgaaniliste hapete tehnoloogia puhul moodustub metallile homogeensetest osakestest pidev kiht, mis katab metalli pinna ainult anoodilistes, s.o. kõrge korrosiooniriskiga piirkondades. See tehnoloogia annab parema soojusvahetuse ja parema vastupanu kavitatsioonile. Vahetusvälp on 5 aastat.

Soovitused jahutusvedeliku valikul/vahetamisel:

  • Soovituslik jahutusvedeliku kontsentraadi/vee suhe on 50: 50 mahust (1:1 osa). Tasub kasutada ainult jahutusvedeliku valmissegusid.
  • Segu tegemiseks kasutage puhast, mitte liiga karedat vett või destilleeritud vett.
  • Jahutusvedeliku pH näit peab olema 7-9. Alla 7 on halb terasele ja malmile, üle 9 alumiiniumile.
  • Mootori remondi korral vahetage välja kogu jahutusvedelik.
  • Kui jahutusvedelik vajab vahetamist ja ei ole teada, millist tüüpi vedelik varem oli kasutusel, siis on mõistlik kogu jahutussüsteem uue tootega läbi pesta. Ideaalis peaks läbipesuks varuma ühe päeva aga mitte vähem, kui 30 minutit.
  • Vältige erinevate jahutusvedelike omavahel segamist, sest koostise erinevused võivad põhjustada sadestiste teket ja seeläbi jahutussüsteemi ummistumist. See omakorda põhjustab mootori ülekuumenemise, mis võib kaasa tuua mootori purunemise.
  • Kui hädaolukorras oli vaja juurde valada teisel tehnoloogial valmistatud jahutusvedelikku, siis soovitatakse alati kogu jahutusvedelik välja vahetada järgmise tehnohoolduse käigus.
  • Jahutusvedeliku valikul järgige autotootja juhiseid.
[show-team limit='1' ids='3137' layout='grid' style='img-square,text-center,img-above,1-column' display='name,photo,position,email,telephone' img='300,300']